Saunamaa Võrumaal on kui omaette saunaküla, mis pakub nautimiseks erinevaid saunasid oma võlude ja eripäradega.
- Koobassaun e maasaun on ehitatud naturaalsetest ehitusmaterjalidest ning jälgitud on sajanditaguseid ehitustraditsioone. Leil on tugev, aga samas niiske, suitsu ja mulla lõhnaga. Saunast väljudes soovitame hüpata külmaveetünni, et saada korralik saunamõnu.
- Eesti saun (ehitatud 1967.a.) on küll tänapäevasem saun, kuid kohe kindlasti mitte kehvema leiliga. Soovitame proovida leili võtta kasevihaga.
- Soome saun (ehitatud 2004.a.) sobib hästi pisemale seltskonnale.
- Indiaani saun on hingelise ja ihulise puhastustseremoonia läbiviimise paik. Higistamistelk (inglise keeles sweat lodge) on mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste kõige vanem tseremoonia, mida kasutas enamik hõimusid. Kuplikujulises telgis istutakse külg külje kõrval ringis ümber keskele kaevatud augu, millesse tuuakse lõkkel kuumaks aetud kivid. Higistamistelk aitab vabastada kogunenud pinged, jätkata elu puhtama ja kergema tundega.
- Kümblustünn mullisüsteemi ja LED-valgustusega mahutab korraga 6-7 inimest. Tünni kütmisaeg on u 4 tundi, vastavalt vee temperatuuri soovile. Kümblustünn on nauditav suvel, kuid kõige erilisema kogemuse saab talvisel perioodil, valge lume ja pakase keskel. Kümblustünni mullisüsteem pakub lõõgastust ning LED valgus värvilist silmailu eriti õhtusel ajal. Garanteerime, et iga seltskonda ootab tünnis puhas ja värske vesi.
- Suitsusaun (ehitatud 19. saj. lõpus). pärineb Põltsamaa kihelkonnast. Suitsusaunas on 2 tuba, ees- ja leiliruum - mõlemasse mahub 4-5 inimest. Sauna kütmisaeg on 4-6 tundi ning leil saab kange. Suitsusaunas on omapärane suitsuliha lõhn, sest lisaks leilivõtmisele valmistame seal ka suitsusaunaliha.
- Kilesauna seinad on läbipaistvast kahekordsest kilest ning katus laudisest. Saun asub privaatuse tagamiseks põõsaste ja puude varjus. Mugavust silmas pidades on ehitatud kilesaunale ka eesruum ja väike terass. Valgust annavad pertrooleumlambid. Sauna köetakse Soome kerisega ning leil on niiske ja mahe. Saunalava mahutab korraga 3-4 inimest.
- Metsa- e sõjasaun oli levinud aastatel 1939-1945. Saunu ehitasid sõdurid enamasti tagalas ootel olles. Materjaliks sobis iga looduses leiduv palk – puhastamata ja ebaühtlase mõõduga, mistõttu on saunale omane viimistlemata välimus. Palkide vahesid tihendati samblaga. Ka Saunamaal ootab teid metsasaun.