Vihtlemisest ja vihtadest

Vihtlemine on omamoodi massaažitoimega puhastumisrituaal, mis kiirendab vereringet ja ainevahetust, avab nahapoorid ning soodustab jääkainete kehast eemaldumist. Vihtlemine parandab und ja meeleolu ning korrastub mõttetegevust.
Värsket vihta võib valmistada praktiliselt igast puust, kuid levinumad on kask ja tamm. Parim vihaokste korjamise aeg on aga selge päikeselise päeva hommikupoolik, pärast kaste kuivamist. Lehed ei tohiks liiga suured olla ja puu vaigune ning oksi tuleks võtta nii, et puu allesjäänud oksad saavad kasvamiseks jõudu ja valgust juurde.
Viht kannab taimede väge ning vihategija köidab vihta oma head mõtted ja soovid.

Levinumad vihatüübid:

• Kaseviht – mõjub hästi liigeste ja lihaste valude puhul ning peletab väsimust. Kuna kase lehed sisaldavad A-ja C-vitamiini, tugevdab kasevihaga vihtlemine immuunsüsteemi ja puhastab nahka.
• Tammeviht – mõjub tasakaalustavalt ja stressi maandvalt ning aitab kõrge vererõhu korral. Lisaks parandab und ja tuju ning turgutab südant. Tammelehtedes leiduv tanniin leevendab liigesehaigusi.
• Pärnaviht – ergutab neerude tööd ja on bakterivastane. Lisaks leevendab peavalu, podagrat ja aitab külmetusest taastuda.
• Pihlakaviht  - puhastab leiliruumi õhku ning tugevdab närvisüsteemi. Kohevust saab vihale lisada paju- ja kaseokstega. Uskumuse kohaselt saab pihlakavihaga laval olles eemale vihtuda kõik halva.
• Saareviht – saare lehtedes on palju eeterlikke õlisid, karotiini ja askorbiinhapet, mistõttu omab saareviht põletikuvastat toimet ning on hea reuma ja radikuliidi puhul.
• Kadakaviht - ergutab naha vereringet ning selle lõhn mõjub hästi hingamisteedele. Kadakas eraldab fütontsiide, mis vähendavad allergiat ja radikuliiti. Värsket kadakavihta saab teha aastaringselt.
• Vahtraviht – toniseerib ja puhastab nahka ning on antiseptiline, sest vaher sisaldab alkoloide ja askorbiinhapet.
• Hariliku puju viht -  on tuntud haavade ja roosi tohterdajana.
• Sireliviht – on palavikku alandav, antimikroobne, ning rahustava ja valuvaigistava toimega.
• Sarapuuoksad – lisatakse kaseokstest vihale, kui soovitakse vaimujõudu virgutada või nahahaigusi peletada.
• Sageli lisatakse vihtadele raviomadustega taimi ja ürte - näiteks münt, pune, meliss, rosmariin, mustsõstar, kirss, põdrakanep, raudrohi, humal, köömen jpm

Soovitusi vihtlemiseks:

• Joo enne sauna taimeteed või mineraalvett.
• Enne vihtlema asumist on soovitav vihta kasta sooja vette, et lehed muutuks mõnusalt pehmeks või hautada vihta kerise lähedal.
• Loputa enne leili keha sooja veega; ära pese seebiga, pigem koori soolaga.
• Leba laval ja vihtle kõiki kehaosi. Vihtlemist alusta jalataldadest ja liigu ülespoole.
• Soovitav on vihelda 10 –15 minutit ning ühe saunaskäigu jooksul teha läbi 2-3 vihtlemist.
• Jahuta pead ja jälgi enesetunnet!